Pages

Tehtud!


                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                    Alles see oli, kui ma istusin Stockholmi korteris ja uurisin erinevate ülikoolide kodulehti. Kas jääda Stockholmi, minna tagasi Eestisse või minna hoopiski Inglismaale, Ameerikasse või Austraaliasse?
Kandideerisin viide Inglismaa ülikooli (ja igaksjuhuks ikkagi Tallinnasse ja Tartusse ka), millest Birmingham oli kohe kindlalt mu lemmik.  Nii väga lootsin, et saan need hinded mida vaja ja kui ma need siis lõpuks sain, jooksin ilma naljata paar ringi ümber maja. Ja nüüd ongi bakalaureus tehtud! Hull kuidas see aeg ikka lendas. Sain nende aastatega palju rohkem kui lihtsalt ühe väga hea bakalaureusekraadi - inglise keel on nüüd kordades parem ja välismaal üksinda hakkama saamine õpetab ikka palju. Järgmine aasta teen siin magistri ka (Inglismaal saab magistrikraadi tehtud 12 kuuga), nii et Birminghamiga veel hüvasti ei jäta :)

Pärnu tripike

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                               Tegime Heleniga eile ühe väikse tripikese Pärnu - ma polnud ikka päris ammu seal käinud :) Alustuseks käisime poisi eines ja sõin ühe eriti maitsva kanatortilla, mis serveeriti nii lahedalt väikese paberkotikese sees. Siis tahtsime otsida mingit head jäätisekohvikut ning Ragne kokkamisblogist olin lugenud, et ta soovitab Mama Toni´s Gelatosse minna. Helen vaatas Googlest ja see oli ka sealt kõige popim soovitus. Otsisime siis ikka pikka aega seda kohta ja kui ma lõpuks kellegilt küsima läksin, tuli välja et koht on 2 aastat tagasi kinni pandud. Ärge siis sama viga tehke ja seda kohta pikalt otsige :D
Käisime šoppasime ja avastasime siis päeval Pärnut ja õhtul jõudsime mu venna jalkamängu vaatama ka :) Väga tore päevake.

Aa ja kui kedagi huvitavad need love/hate püksid, siis need on tellitud ASOSest ;)

Barcelona

                                                                                                                                                                                                                             Laupäeva hommikul otsustasime minna Saloust päevaks Barcelonasse. Ärkasime siis vara ja küsisime hotellist busside kohta. Öeldi, et internetist bussiaegu ei näidata, nii et peab ise peatusesse minema ja sealt vaatama. Läksime siis peatusesse aga no sellest plaanist seal kohe mitte midagi aru ei saanud. Leidsime siis mingisuguse väikese poe kus pileteid müüakse ja küsisime sealt - jäime napilt giidiga tuurist ilma (mis oleks isegi natuke odavam olnud, ja bussisõit 2 tundi lühem) aga samas minu arvates on ise nagunii vahvam käia. Läksime siis järgmise bussi peale (3 tunnine bussisõit, kuna see buss tegi ikka meeletu ringi) ja bussis hakkasime Barcelona kaarti uurima ja vaatama, et kuhu võiks üldse minna. Ma pole kunagi varem niimoodi kuskile reisinud - tavaliselt otsin mitu päeva enne netist gasuguseid kohti ja teen plaani. Aga seekord siis niimoodi.

Kui Barcelonasse jõudsime, olid mõlemal kõhud tühjad ja otsustasime kiirelt kuskile kohvikusse hüpata. Astusime esimesse ette juhtuvasse pisikesse kohvikusse sisse ja küsisime, kas nad võileibu müüvad. Mees, kes tundus olevat kohviku omanik kahjuks inglise keelt ei rääkinud ja lihtsalt naeratas meile, andis hispaaniakeelsed menüüd ja pani lauda istuma. Üritasin siis esimesena kohvi kohta küsida. Ütlesin "iced coffee" aga tundus et sellest ka onu hästi aru ei saa, nii et näitasin näpuga kohvimasina poole ja siis ütlesin "iced" ja teesklesin et mul on külm :D Siis ta naeratas ja ütles et jah, jah, muidugi ja tõi lauda klaasi jääga ja ühe espresso shoti. Ma päris nii kange kohvijooja ka veel ei ole, nii et tahtsin ikkagi piima ka. Mõtlesin, et kuidas ma siis seda nüüd seletan. Aga proovisin lihtsalt klaasi peale näidata ja öelda "milk" ja õnneks saigi kohe aru :D Sarnaselt pusisime oma võileivad ka kätte :D
                                                                                          Esimeseks sihtkohaks valisime siis suure Sagrada Familia katedraali. Kaardi järgi oli Barcelonas üsna lihtne teed leida, kuna tänavad on nagu New Yorkis (blokid). Teel katedraalini kõndisime läbi ühest eriti ilusast aiast, ma ei teagi kas sellel oli mingi eriline nimi ka.

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                     Seejärel kõndisime Arc de Triomf kaareni - ma ei teadnudki varem, et nii Pariisis kui ka Barcelonas on samanimeline triumfikaar. Nägime, et kesklinnas on Barcelona nii ilus (enamik korteritest nagu see siin pildil), aga kesklinnast väljaspool leiab ikka päris koledaid kohti ka.
                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                        Siis läksime metroo peale ja sõitsime New Camp Nou jalgpallistaadiumile (arvata võib, et see polnud minu idee aga no peab ju kompromissi tegema :D). Metrooga oli see naljakas, et vahet ei ole kui kaugele sa sõidad, pilet maksab ikkagi sama palju. Õnneks olid metrookaardid selged nagu igal pool mujal ja leidsime koha päris kergesti üles.
                                                                                                                                                                                  Pärast seda hakkas juba jalutamisest väsimus peale tulema ja bussini polnud ka palju aega, nii et tegime kiired McFlurryd ja sõitsime tagasi bussipeatusesse. Väga tore päev oli, nägime muidugi Barcelonast väga väikest osa, nii et tahaks kunagi kindlasti tagasi minna.

Seda postitust kirjutades oli viimane piisk karikasse sellega, et mu blogi formaat on kuidagi väga imelikuks muutunud - tekst jääb valesse kohta (piltide külje peale) ja ma pean sellega nii tükk aega jamama, et ilusti saaks. Üritan mingi uue teema leida või siis kuidagi moodi kujundust muuta, et sellega enam jama ei oleks :)

Salou, Spain

                                                                                        Eksamid said tehtud ja lõputöö kaitstud - pärast seda olin no ikka nii väsinud, et põhimõtteliselt magasin  ühe terve päeva maha. Eile sain just tulemused teada ja ma sain kokkuvõttes esimese klassi hinde (first = üle 70%) ja lõputöö eest 82%! Nii hea meel!
Paar päeva pärast eksamite lõppu oli juba lennukile minek :) Lendasime Salousse, Barcelona lähedal olevasse väiksesse linnakesse.
Üks päev käisime Barcelonas ka, aga sellest teen eraldi postituse :)
Laul, mida non-stop kuulasime: Two Feet - Had some drinks

10.04.17

Nagu juba viimased kaks aastat, alates aprillist on igapäevaseks tegevuseks eksamiteks kordamine ja blogi kirjutamine ununeb täiesti ära. Lõputöö sai vähemalt lõpuks valmis kirjutatud (ja selle puhul maailma kõige lahedamas magustoidukohvikus käidud:D). Nüüd maikuus on ees ootamas 8 eksamit, ühe essee tähtaeg ja lõputöö kaitsmine. Ja no sünnipäev ka, aga vaevalt seda  on aega tähistada :D Vahepeal tuleb ikka hirm peale küll, et nii palju asju on vaja meelde jätta sellise lühikese aja jooksul. Aga kui see lõpuks kõik tehtud on (ja siis sellega loodetavasti kaasnev bakalaurusekraad) küll siis on hea tunne! 31.mai kell 16:00 on viimane eksam läbi ja oi ma jooksen pärast seda viis ringi rõõmust ümber ülikooli :D

Brussels

                                                                             

   


                             
                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                    Vahvlite lõhn tänavatel, šokolaadipoed iga nurga peal ja uhked parlamendihooned jäävad vast sellest linnast kõige rohkem meelde. Siiski ei ole see just selline linn kuhu ma ilmtingimata tagasi tahaksin minna, kesklinnast natukenegi väljapoole minnes oli linn üsna kole ja siiamaani pärast terroristide rünnakut on igal pool relvastatud politseinikud, mis tekitab natuke kõheda tunde.

Ed Sheerani uus album- appi, nii hea! Inglismaal oli eile top 16 kõik Ed Sheeranilt :D  Eraser vist minu lemmik :)
Ed Sheeran-Eraser

25/02/17

                                                                                                                                               Long time no blogpost! Eelmisel nädalavahetusel olid meil ülikoolidevahelised võistlused ja saime naispaaris Nicolaga pronksi - oma ülikoolist olime ainukesed medalistid sulgpallis :) Selle võistluse standard on ikka väga kõrge, eriti nais- ja meesüksikus, kus ülikoolid põhimõtteliselt palkavad sportlasi enda ülikooli mingit lihtsat kursust tegema lihtsalt selleks, et nad saaks ülikooli eest mängida. Aga jah, naispaaris õnnestus meil kuidagi see medal saada ja meil oli päev otsa selle pärast suu kõrvuni, haha.
Kahjuks õnnestus mul veerandfinaali jooksul oma õlale kuidagi liiga teha, nii et no ikka kohe päris valus oli. Läksime meie ülikooli füsoterapeute otsima aga kahjuks neil oli teistest spordialadest nii palju inimesi juba järjekorras, et minu jaoks neil aega ei olnud. Üks nendest ütles siis mulle, et kui sul ikka väga abi vaja on siis pane kergejõustiku särk selga ja mine kergejõustiklaste telki, seal aidatakse kõikide ülikoolide õpilasi (aga ainult kergejõustiklasi). Küsisin, et kuidas ma siis ütlen et ma oma õlga vigastasin... Füsoterapeut soovitas siis, et ütle et sa oled kuulitõukaja. No palju õnne :D Mina ja kuulitõukaja. Õlg oli aga nii valus, et ma lihtsalt pidin kontrollima mis värk on.
Läksin siis sinna telki, kergejõustiku särk seljas (koos minu sulgpalliseelikuga, muidugi kuulitõukajad kannavad seelikuid) ja ootasin kuskil pool tundi. Lõpuks vabaneb siis üks füsoterapeut, selline lõbus vanem naine, ja küsib mis ma siis teinud olen. Unustasin juba seal niisama istudes ära, et ma pean valetama ja läksin siis näost natuke punaseks ja ütlesin et kuulitõuke ajal vigastasin õlga. Vaatab siis mulle sellise naljaka näoga otsa (ma pole vist tõesti just kuulitõuke stereotüüp) ja küsib küsimusi edasi. Kas see oli hommikul soojenduse ajal? Kas valu tekkis viske ajal või pärast viset? Kas ma saaksin näidata mis liigutust ma täpselt tegin? Mis kell mu järgmine võistlus on? Mõtlesin, et kui ma nüüd ütlen mingi aja ja ta teab, et tegelikult kuulitõuge sellel ajal ei ole, siis on jama. Ütlesin et kell 2 ja siis ta noogutas, käskis selili visata ja hakkas õlga masseerima. Mõtlesin et oh, õnneks nüüd on selle kuulitõuke jutuga kõik (ausõna ma ei tea kuulitõukest mitte midagi), aga siis ikkagi õlga masseerides küsib et kaua ma siis selle spordiga tegelenud olen, kas ma olen Inglismaal oma vanuseklassis üks paremaid ja kui tihti ma võistlen. Ma ei teagi, kas ta nägi mu vale läbi ja lihtsalt muigas ja läks sellega kaasa, või ta tõesti jäi mind uskuma. Igatahes õlg olevat väga pinges, teipimine loodetavasti natuke aitab aga kui valu enne järgmist võistlust ära ei lähe siis ma ei tohiks võistlemist jätkata. Andsin siis oma allkirjad, et olen kuulitõukaja Birminghami ülikoolist, sain füsoterapeudi abi ja läksin tagasi sulgpallihalli.
Mängisime ikkagi poolfinaali ära, õlg oli valus küll aga ei saanud ju poolfinaalis loobumisvõitu anda! Nüüd, nädal aega hiljem on juba natuke parem aga samal õhtul ei saanud enam särkigi seljast ära võtta :D Vähemalt pole enam mingeid suuri võistlusi tulemas, nii et saab sulgpallist puhata ja rohkem koolitööd teha. Jee...
                                                                                              Paar head laulu ka:
JUST SEE © 2014