Pages

26'09

Ma lihtsalt tundsin, et ma pean sellest asjast siia kirjutama. Äkki teeb kellegil tuju paremaks :D
Minu hommik algas sellega, et bussi peale joostes tuli mu jalatsitald natukene lahti. See hakkas lotendama ja kõndida oli ebamugav. Kui ma kooli kõndisin siis üritasin seda elu eest varjata, lohistasin oma jalga järele ja midaiganes. Pärast kooli lubas ema mulle järele tulla. Ilmselgelt ei tulnud. Võtsin siis garderoobis oma naljaka papu välja, hihi haha kõigil jube naljakas. Läksin siis bussi peale, ise terve aeg elu eest palvetades, et see tald täiesti lahti ei tuleks. Vastik plätu hääl käis ka kõndides, kõik vaatasid imelikult.
Bussis siis istuma ei saanud, seisin mingite umbes omavanuste poiste kõrval. Kui minu peatus tuli, astusin bussist maha ja esimene asi mida ma tundsin oli maapind. Oma jala all. Umbes paari sekundiga jõudis mulle kohale, et mul oli tald täiesti ära tulnud. Ja muidugi see jäi bussi selle koha peale kus ma seisin... Muidugi need poisid ka avastasid selle ja vähe ei olnud mul mark:D

8 comments:

  1. WTF sellised asjad on tegelt ka võimalikud???:D

    ReplyDelete
  2. Nii hullusti kohe : (. Aga kahte nii hullu päeva ikka järjest ei tule,et edu edasiseks ! : )

    ReplyDelete
  3. gagmar: nagu näha siis minu puhul jep :D ja aitäh lohutuse eest sander :D

    ReplyDelete
  4. your blog is so cute! i wish i could understand! haha : )

    B xx

    www.phoandchips.com

    ReplyDelete

JUST SEE © 2014