07/12/12

Teeks väikse Dubai praegu küll :D
Teisipäeval oli meil siin mingi ulme lumetorm, kool tühistati ja transpordiga olid hullud jamad. Sai vähemalt kodus istudes produktiivne olla ja kõik esseed ja lab reportid ja asjad ilusti ära tehtud :) Peame veel tegema mingi esitluse ühe värvi teemal - meie rühm sai kollase. Põhimõtteliselt võib rääkida kõike mida selle värviga seoses rääkida saab, alates ajaloosündmustest muusika ja keemia ja ma ei tea milleni välja. Hakkasime siis rühmaga plaani pidama, millest me võiks kirjutada. Ütlesin, et esimene asi, mis mulle kollasega pähe tuleb, on muidugi päike. Kaks hiina tüdrukut vaatasid mulle imeliku näoga otsa ja ütlesid, et mismõttes, päike on ju pigem punane. Et nemad on lapsest saati pildile päikest punasena joonistanud. Naljakas ikka.
Aa ja ühel tüdrukul on kogu aeg parema käe küüned värvimata ja vasaku käe küüned värvitud. Ma küsisin, et kas see on mingi uus popp teema või miks ta nii teeb. Aga ta ütles, et ta lihtsalt ei oska vasaku käega värvida :D Nii armas :D
Kaks hommikut järjest oli kuidagi väga kõhe tunne. Ma ostsin endale uue kapiluku, aga seekord ilma võtmeta, vaid sellise, millel neid numbreid peal keerata saab. Ma ei viitsi kunagi kolme numbrit segamini ajada ja pärast tagasi panna, nii et ma olen muutnud ainult esimest. Aga kahel hommikul olen ma kooli minnes avastanud, et teine ja kolmas number ei ole õiges kohas. Ehk siis keegi on proovinud mu kapilukku lahti saada? Ma küll ei kujuta ette milleks, nii suur himu mu paari õpiku järele või :D
Täna käisime SIYSS-il ehk siis Stockholm International Youth Science Seminaril. Põnev oli, sai jälle erinevaid katseid vaadata ja erinevatest uutest projektidest kuulda. Põhimõtteliselt oli seal umbes 30 noort erinevatest riikidest, kes kõik olid välja mõelnud mingi huvitava seadme/lahenduse mingile probleemile/midagi taolist. Oli siis kõik tore ja huvitav ja läksime ühe vene poisi Borisi seadme tutvustust kuulama. Mina ja veel neli inimest minu klassist. Boris alustas oma jutuga ja siis.. Ma tean, et ma olin väga, väga lapsik ja ebaviisakas, aga ta aksent oli lihtsalt niiii naljakas, et ma lihtsalt purskasin naerma. Ma võtsin ruttu salvrätiku välja ja teesklesin nagu ma nuuskaks, endal silmist pisarad voolavad ja ma ei tea, no mis asi ma olen? Kuidas ma niii ebaviisakas suudan olla?!:D Ma lihtsalt ei suutnud naeru tagasi hoida ja läksin eemale. Teised seisid seal ja punnitasid endal tõsiseid nägusid ees hoida. Oijumal, mul on ikka nii häbi, aga see oli tõesti väga väga naljakas :D Pärast seda ma ei suutnud enam mitte ühegi projekti tutvustajaga rääkides tõsiseks jääda, ma ei tea, kui mul selline tuju juba peale tuleb, siis ma olen ikka täiesti võimatu. Kõige õudsam oli lihtsalt see, kui ma mõne inimese juurde üksinda rääkima läksin - ma ju ei saa poole peal turtsuma hakata ja siis minema kõndida! Ma ikka ei saa aru, mis mul viga on. Pärast inimestele jäi selline mulje, et ma naersin nende projekti üle või midagi. Tegelikult olen lihtsalt.. ma ei tea. Ma tõesti ei oska öelda, mis mul viga on.

Comments

  1. sa võiksid veel dubai pilte panna! (: teeb talve ilusamaks kohe

    ReplyDelete
  2. Pole sul viga midagi:) .Naermine on ju terviseks ja ma tean ise ka seda tunnet,kui peaks hoog peale tulema :D

    ReplyDelete
  3. Ja see on tõepoolest lahe pilt :)

    ReplyDelete
  4. Kui tohib küsida, siis millega su vanemad muidu tegelevad ka? :P

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nad ei soovi, et ma neist kirjutaks, nii et kahjuks jään vastuse võlgu ..

      Delete

Post a Comment

Popular Posts