Pages

23/01/13

Aeg lendab, ausõna. Viimasel ajal eriti kiiresti. Koolis on endiselt põnev, selle kodutute projektiga on kahjuks juba esimesed raskused :D Kõik kodutud, keda me tänavatel näinud oleme, räägivad ainult rumeenia keelt. Peame otsima koolist kellegi, kes seda keelt oskab.. Ja nagu me kuulsime, makstakse neile arvatavasti tänaval kerjamise eest raha. (Ja siis nad omakorda annavad kerjatud raha sellele, kes neile palka maksab). Väga kahtlane süsteem, ma ei mõista täielikult, miks selline asi vajalik on. Oletame, et nad saavad kerjates vähem raha, kui neile seal istumise eest makstakse. Mis kasu saab siis see inimene, kes neile seda palka maksab? Või kui nad saavad rohkem, siis miks neile see palgavärk vajalik peaks olema?
Aga okei, aitab sellest kodutute jutust. Nädalavahetusel oli siin Swedish International, Helen tuli Rootsi, nii et saime seda koos vaadata:)  Ja muidugi šoppasime päev läbi, nii et mõlemal jalad valusad. Ja vaatasime kohvikutes uhkeid kooke, mida me ei raatsinud osta, haha :D
Üks päev TOK-s rääkis õpetaja meile ühest veidrast asjast. Rääkisime asjade tajumisest ja siis tal tuli meelde üks tüdruk, keda ta kunagi reisil kohanud oli. Tüdruk oli sündinud kolme käega ja üks neist eemaldati siis kohe pärast sündimist. Aga siiski - ta tajub siiamaani oma "kätt". Tal on kogu aeg selline tunne, nagu ta läheks kohe kuskile vastu, lööks oma käe ära jne. Kui ta paneb silmad kinni, siis tal on selline tunne, nagu ta saaks näiteks selle "käega" enda ees vehkida. Selle käe närvid jäid ikkagi alles. Jube imelik mõelda.
Oijah, minu puhul on suhteliselt võimatu, et ma tükk aega endal kuskil marki maha ei teeks. Ehk siis täna.. Istusin koolikoridoris ja lugesin, mu kõrvale istus üks poiss, keda ma varem polnud näinud. Ta vaatas otse enda ette ja küsis siis inglise keeles, kas meil hakkab nüüd geograafia. Ma olin mingi eeh, no ma ei käi ju sinu klassis, ma ei tea mis tund sul hakkab :D Siis ta vahib ikka enda ette ja ütleb juba kõvema häälega, et no kamoon, mida sa jurad. Ma olin mingi mjida ja ütlesin, et kuule äkki sa ajad mind kellegagi sassi. Siis järsku ta vaatas mind megaimeliku näoga ja hakkas naerma.. Ja oijah.. Ta rääkis telefoniga. See oli tal teise kõrva ääres, ma ei näinud seda.. Ja ma loll lihtsalt istusin ja vastasin talle kõva häälega :D Täiesti taunik :D

2 comments:

JUST SEE © 2014