Pages

Poola 25.04.13- 30.04.13

Ühe super kogemuse võrra jälle rikkam. Kust siis nüüd alustada...
Neljapäeva hommikul lendasime Varssavisse ja saime seal kahe õpilasega kokku. Nad viisid meid kinno "Warsaw 1935" vaatama ja pärast oli meil tund aega aega kaubanduskeskuses süüa ja šopata. Ma ei tea, miks ma mõtlesin, et vaevalt Poolas lahedaid poode on. See keskus oli ikka täiega suur ja seal olid reaalselt kõik poed olemas. Näiteks meil Stockholmis "Victoria's Secretit" ega "River Islandit" pole, aga seal olid täitsa olemas :) Ja ma ostsin esimest korda elus Starbucksi ja KFC-d ja ükski klassikaaslane ei uskunud mind. Ma isegi ei teadnud mis asi see KFC on (Kentucky Fried Chicken, kui peale minu ka keegi ei tea). Siis läksime bussile ja sõitsime mõnusad kolm ja pool tundi Lublinisse. Terve tee laulsime igast aafrika laule ja üldse nii lõbus oli.
Kui me kohale jõudsime, siis kõik hostid juba ootasid väljas. Astusin uksest välja ja mu host Anna lihtsalt hüppas minu juurde tervitama :D (Üleval paremal temaga pilt). Ta oli nii tore ja jutukas ja kogu see algus polnud üldse awkward, nagu ma kartsin. Ta isa oli tulnud meile järele ja sõitsimegi kohe nende juurde.
Maja oli täiega suur ja ilus. Nad küsisid kohe, et kas ma sööksin nendega õhtust ja kuigi mul oli kõht täis, siis ma ei hakanud ju ära ütlema. Anna ema ei rääkinud just eriti palju inglise keelt ja minu imestuseks vene keelt ka mitte. Ma oletasin, et Poolas oskavad ikka väga paljud vene keelt, aga see polnud üldse nii. Igatahes Anna isa võttis kohe jutu üles ja hakkas Eestist ja Poolast II maailmasõja ajal rääkima. Ja ema kallas mulle teed muudkui juurde ja juurde, isegi kui ma ära ütlesin. Ma ei julgenud järele ka jätta, ehk siis ma lihtsalt pressisin seal omale liitrite kaupa teed sisse :D Lõpuks nad said aru, et ma olen väsinud ja näitasid mulle mu tuba. Andsin neile karbitäie šokolaade, mis ma Stockholmist kaasa olin ostnud ja nad andsid mulle Poola oma vastu :D Siis pidasin oma toas aru, kas suure T-särgi väel on kohatu vannituppa minna. Otsustasin, et on ja panin uuesti riided selga, et 3 meetrist distantsi läbida :D Ja siis ma pigem passisin pool ööd ärkvel, sest ma olin elevil ja ootasin juba nii väga hommikut.
Reedel hommikul vara läksime koos nendega kooli kaasa. Esimene tund oli TOK ja seal nad vaatasid mingit filmi šimpansist, keda kasvatati sünnist saati nagu inimlast ja üritati teda rääkima õpetada. Kõik istusid ülivaikselt, keegi ei jäänud tundi hiljaks, keegi ei küsinud klassist välja. Kord on neil ikka majas. Siis käisime veel paaris tunnis ja läksime Majdanekisse, koonduslaagrisse. See oli ausalt öeldes päris masendav koht, kuhu esimesel päeval minna. Paljud nutsid ja oijah, see oli ikka jube. Üldse kogu reisi jooksul jäi selline mulje, et kõik poolakad on selles II maailmasõjas ikka veel nii kinni. See tuli nii tihti igal pool teemaks ja no ma saan aru, et need asjad mis siis juhtusid, olid kohutavad, aga milleks sellest praegu nii pidevalt rääkida..
Pärast läksime korraks oma hostide juurde puhkama ja sättima, üritasime tuju tagasi rõõmsaks saada ja läksime linna peale. Ühel mu klassivennal oli sünnipäev ja tähistasime korralikult :)
Laupäeval nägin esimest korda Anna venda. Ta on 8 aastane ja lihtsalt nii tore. Kahjuks ta inglise keelt väga hästi ei osanud, ta palus Annal erinevaid küsimusi talle tõlkida ja siis ta küsis neid minu käest. Ta korjas mulle aiast suure pundi lilli, pildistas mind salaja, tahtis minuga korvpalli mängida ja üldse, ta oli lihtsalt nii uudishimulik ja armas. Lõuna paiku, kui kõik ennast voodist püsti olid ajanud, läksime järve äärde piknikule. Õues oli 26 kraadi sooja, niii mõnus. Laulsime ja jutustasime ja grillisime ja saime kõik kõigiga ilusti tuttavaks. Ja õhtul.. läksime uuesti välja. Mõned klassikaaslased olid endale saanud hostid, kes tahtsid terve öö kuskil tantsida ja neil polnud lihtsalt muud valikut, kui nendega kaasas käia. Teised olid jällegi saanud sellised hostid, kelle vanemad käskisid kella 11st või isegi varem kodus olla. Ühe klassiõe hosti ema oli näiteks politseinik ja ta tuli öösel politseiautoga klassiõele järele. Minul ikka väga vedas, Anna lasi minul kogu aeg otsustada, kui kaua ma olla tahan ja ta isa tuli meile igale poole järele. Luks värk :)

(Igast lambised videokesed)
Pühapäeval käisime hommikul šoppamas (ma ei ostnud kogu reisi jooksul tegelikult mitte ühtegi asja, sest mul polnud midagi vaja) ja siis viis Anna mind oma lemmikusse kohvikusse. See oli jube mõnus koht, istusime ja jutustasime seal nii tükk aega. Ta on tõesti ikka väga, väga tore ja tark tüdruk. Õhtul otsustasime kümnekesi "Springbreakers"it vaatama minna ja me saime ikka korralikult naerda. Ma pole elu sees halvemat filmi näinud. Esimesed viisteist minutit näitas lihtsalt purjus tüdrukuid, raha, narkootikume, paljaid inimesi, veel narkootikume, alkoholi.. Ja ühte ja sama klippi näitas reaalselt mingi 5 korda, selline tunne, et nad olid teinud veerandtunnise filmi ja siis mõtlesid, et ah venitaks kahetunniseks, äkki inimesed ei pane tähele, et me mitu korda sama klippi näitame. Ma ei saa aru, kuidas inimesed olid nõus selles filmis näitlema ja üldse.. kohutav :D
Esmaspäeval läksime jälle nendega kooli kaasa ja pärast kahte geograafiat õppisime vahetusõpilastega aulas Poola tantse. See oli nii lõbus ja naljakas, hüppasime ja kargasime seal nagu totakad. Siis tehti meile vanalinnas ekskursioon ja õhtul sõime restoranis kõik koos viimase õhtusöögi. Seal esinesid paljud poolakad erinevate laulude ja tantsudega ja lõpus palusime, et Pamela ka neile laulaks. Midagi rohkem aeg edasi läks, seda kurvemaks kõik jäid, et juba järgmisel päeval ära peab minema. Pidasime plaani, et korraldame kuidagi järgmisel aastal ka samasuguse vahetuse. Siis saime teada, et me peame järgmisel päeval juba kell 4 bussi peale minema. Paljud otsustasid, et nad ei lähegi magama, aga me paariks tunniks ikka läksime. Kui Anna ema mind kell 3:15 üles äratas, ei saanud ma mitte mõhkugi aru, mis toimub ja vahtisin lihtsalt natuke aega lolli näoga ringi :D Ta tegi mulle reaalselt külmkapitäie toitu kaasa ja äratas Anna venna ka üles, kes tahtis minuga hüvasti jätta. Nad andsid mu õele-vennale veel hunniku kingitusi kaasa ja siis sõitsime Anna ja ta isaga bussijaama. Seal käis lihtsalt meeletu kallistamine, kõik jätsid kõigiga hüvasti ja pillisid ja oijah, kurb oli. Ma ei jõudnud lihtsalt Annat ja ta pere ära tänada, et nad minuga niii lahked olid olnud. Kogu see reis oli lihtsalt nii nii nii tore! :)

No comments:

Post a Comment

JUST SEE © 2014