Pages

So this is how it works

Eile oli üks eriti lahe üritus, kus Women In Finance ühing kutsus Gwyn Day meiega õhtuks rääkima. Kes ei tea, siis ta on siin väga hästi tuntud spetsialist, kes treenib üliõpilasi parimatesse firmadesse tööle saamiseks (milline lahe töö tegelikult!).
Ta peamiseks sihtgrupiks on inimesed kes tahavad töötada juristina/investeerimispankurina, aga minu meelest olid ta nipid tegelikult ükskõik milliseks tööintervjuuks kasulikud. Alates CVst ja motivatsioonikirjast oli tal juba nii palju "insider" informatsiooni, et mul hakkas paha kohe. Ütles, et suuremad pangad/ suuremad firmad üleüldiselt vihkavad, kui inimesed panevad CV-sse selle sissejuhatava lause a la "Highly motivated and driven individual... ", sest et CV peab olema faktuaalne, mitte subjektiivne. Motivatsioonikirjast ootavad nad kindlasti, et sa mainiks vähemalt kahte inimest, kes nende firmas töötavad, sinu teadmist firma tulevikuplaanide kohta (kodulehelt tuleb leida annual report ja excecutive summary), tead nende aktsiate hinda ja kõikumist viimase 6 jooksul ja nii edasi ja nii edasi. Sellised pisiasjad, mida sa kõike suure tõenäosusega ei mainiks, kui sa just ei tea, et seda otsitakse.
Peale selle andis ta veel nippe intervjuude kohta - nt kui "üldiste teadmiste" all küsitakse "What´s the current price of oil?" siis nad ei oota, et sa midagi loogiliselt pakkuma hakkaksid, vaid ootavad, et sa küsiksid "Which type of oil?" Sest et nad pole ju täpsustanud.
Aga see-eest kui nad küsivad "How many people went to the cinema in London yesterday?", siis nad jälgivad ainult seda, et sul on loogiline mõtete jada - a la Londonis on umbes nii palju kinosid, igas kinos on umbes 10 saali, igas saalis mängitakse päevas umbes 10 filmi ja nii edasi. Ehk siis sa pead ära tabama, et tegu on turu-suuruse küsimusega ja mõtled sellele kohaselt.
Grupiharjutused - nad ootavad, et sa mäletaksid nimesid (What do you think about John´s idea? ja kui sa ei tea kes John on, siis on päris piinlik), nad ootavad, et sa küsiksid kõige vaiksemalt inimeselt, mida tema arvab ja kui kellegil on hea idee, siis sa kiidaksid seda ja arendaksid seda edasi.
Kõik need asjad on tegelikult loogilised, aga kui sa oled närvis ja üritad mingile suurele investeerimispangale muljet avaldada, siis ma kujutan ette, et see nii lihtne ei ole. Ehk siis mida paljud suurde firmasse kandideerivad (rikkad) õpilased teevad - nad palkavad sellise professionaali nagu tema, kes juhendab nad läbi iga sammu ja teab täpselt, mida need spetsiifilised firmad otsivad. Vastik mõelda tegelikult. Siis ei ole asi enam täielikult selles, kas sa sinna firmasse hästi sobid, vaid pigem kui palju sa tead selle kohta, milliseid pisiasju nad sinus otsivad. Ja inimesel, keda selline professionaal aitab, on kindlasti suurem tõenäosus neid omadusi välja näidata.
Kui palju tema teenused maksavad? Mul pole õrna aimugi, kuna selleks peab talle enda CV ja eesmärkidega kirja saatma (hind sõltub sinust), aga ta on kohe kindlasti üks väga rikas mees... :D

2 comments:

  1. Issand.. :D Nn. tavalisel inimesel pole vist lootuski sellisel juhul sellistesse kohtadesse tööle saada :D

    ReplyDelete

JUST SEE © 2014